Saatuslik päev, 12. august

Kuninganna on surnud, elagu kuningas: 12. augustil 1714. aastal sureb Suurbritannia monarh Anne, jättes maha bioloogilisi järeltulijaid. Esmakordselt kuulutatakse Suurbritannia ja Iirimaa kuningaks Hannoveri kuurvürst Georg I, kes valitseb seega personalunioonis kaht iseseisvat riiki: Hannoverit ja Suurbritanniat.

Ajalooline taust

© Alam-Saksi riigimuuseum Hannoveris

Kuid kuidas see juhtus? Pärast põhjalikke vaidlusi lahkus Inglise kirik 16. sajandil Rooma-katoliku kirikust. Edaspidi ei olnud Inglise kiriku pea enam paavst, vaid kuningas. Katoliku usku kuuluv kuningas oleks tähendanud potentsiaalset tagasipöördumist katoliiklusse ja seega paavsti juhitud kirikusse. Et kindlustada protestantlik troonipärilus ja välistada kõik Stuartide suguvõsast pärit katoliiklikud troonipretendendid Briti troonipärilusest, võeti 1701. aastal vastu nn „Act of Settlement” (troonipärimisseadus).

Hannoveri kuurvürstinna Sophie

Pärast kuninganna Anne viimase poja surma 1700. aastal anti „Act of Settlement“ 1701. aastal pidulikult üle järgmisele protestantlikule sugulasele, Hannoveri kurvürstinna Sophiele, kes tõusis sellega ootamatult Inglise troonipärimisjärjekorras 55. kohalt 2. kohale. Sophie ei jõudnud aga enam kuningannaks kroonimist näha. Ta suri 84-aastaselt 8. juunil 1714 jalutuskäigu ajal Herrenhäuser Gärtenis.

Isikliku liidu algus

Suurbritannia troonipärijaks sai nüüd tema poeg, Hannoveri kurvürst Georg Ludwig. Mõni nädal hiljem, 12. augustil 1714, suri Suurbritannia monarh Anne, mille järel regentide nõukogu Londonis kroonis Georg Ludwigi Suurbritannia ja Iirimaa kuningaks nimega Georg I.

Alam-Saksi liidumaa näitus „Hannoveri valitsejad Inglismaa troonil 1714–1837“ eksponeerib „Act of Settlementi“ pidulikku dokumenti ning teisi väärtuslikke eksponaate personalunioni ajast kuni 5. oktoobrini 2014 viies lossis ja muuseumis Hannoveris ja Celles.

(Avaldatud 11. augustil 2014)