Rakendus keskendub Gottfried Wilhelm Leibnizile, kelle nime kannab Leibnizufer. Stseen on kujundatud muuseumilaadseks, mis võimaldab kasutajal hõlpsasti orienteeruda, ilma et ta peaks palju ringi liikuma. Selle juures ei ole ma keskendunud niivõrd Leibnizi üldistele faktidele ja tiitlitele, vaid pigem sellele, milline ta inimese oli. Kuidas ta tundis, suhtles ja ennast tajus.
Rakenduse kasutaja peaks illustratsioonide ja teksti abil saama Leibnizist ülevaate, mis on võimalik luua ka piiratud aja ja vähese teabe põhjal.
Leibnizufer on Hannoveri vana linnapiir ja kuulub tänapäeval muinsuskaitse alla. Juba natsionaalsotsialismi ajal, alates 1938. aastast, kavandas Hannoveri linnaplaneerija Karl Elkart seda tänavat, et suunata kaugliiklus linnakeskusest välja. Varem oli Leine jõe ja Calenberger Neustadti ümbrus punaste laternate kvartal ning selle maine oli kahtlane. See ei olnud koht, kus inimesed meelsasti viibisid. Hiljem nimetati tänav Gottfried Wilhelm Leibnizi auks. Tänapäeval leiab Leibnizuferilt avalikku ruumi kunsti, näiteks Niki de Saint Phalle’i „Nana“-skulptuurid. Seda piirkonda nimetatakse ka skulptuuride miiliks.