Ihme-Keskuse ujula

© Matthias Kothe

Kes otsib, see leiab

Põhimõtteliselt on see alati olnud Ihme-Keskuse moto. See hiiglaslik betoonhoone on paljudes kohtades nii käänuline ja segadust tekitav, et vaja on väga head orienteerumisoskust, et mitte kohe eksida selles paljudes kohtades nüüdseks lagunenud kompleksis. Ja kus see väidetav ujula siis on või oli? Aardejahi algab juba Ihme-Zentrumisse sisenemisel, mis ulatub mitmel tasandil nii ülespoole kui ka allapoole ning viib harjumuspärase teise dimensiooni: kui maa-alune parkla asub tänavatasandil ja sellest allpool asuval tasandil, siis kaubanduskeskus asub sellest ühe korruse võrra kõrgemal ning sinna pääseb (või pääses kunagi) eskalaatorite ja sildade kaudu.

Kes siseneb Ihme-keskusesse Spinnereistraße kaudu põhja pool, Lindeni soojuselektrijaama kolme „Drei warme Brüder“ skulptuuri vastas, leiab end tegelikult maa-aluse parkimismaja ülemiselt korruselt ning kõnnib kitsal kõnniteel Schwarzer Bär’i suunas, nautides vaadet Ihme jõele otse mööda krohvimata valget lubjakiviseina – ja just selle taga pidi asuma ujula, kus kunagi ei ujutud. Väidetavalt kasutasid Hannoveri kommunaalteenistused seda kummituslikku ujulat 1980. aastatel arhiivina. Sellest ei viita täna enam miski selles kummituslikult pimedas mõjuva käigus, kus on ehitusaed, paljad betoonpostid ja laudseinad. Tõesti mitte midagi?

© Matthias Kothe

Mitte siin ja mitte päris: kes liigub lubjakiviseinast edasi Lee-Gym-võitluskunstikooli peamise sissepääsu suunas, jõuab paari sammu pärast vasakul pool kitsale, üles viivale spiraaltrepile. Viimaselt astmelt jõuab tasandile, mis asub endise, nüüdseks lagunenud ja täielikult suletud kaubanduskeskuse kohal. Jalge all laiuv lohutut tühjust ja ülemisel korrusel asuva rohelise idülli keskel on näha allpool asuva, kunagi kasutusele võetud ujulaga seotud endised ventilatsioonikanalid – need on äratuntavad tumedat pruuni puitvoodri kohal asuvate kollaseks värvitud ventilatsioonivõrede järgi. Kes siis veel veidi tähelepanelikumalt vaatab, märkab sealt ülevalt ka suurepärast vaadet linna katustele. 

Kui plaanist saab utoopia

Täiesti nähtamatu on veel üks Ihme-keskuse avalik saladus, mis muide ehitati 1961. aastal suletud mehaanilise kangakudumise tehase ja Lindeni küpsetuspulbri- ja leivavabriku kruntidele: Kompleks on tervikuna ja eriti Ihmeplatz’i piirkonnas projekteeritud nii, et hiljem oleks olnud võimalik ehitada vundamendi alla metrootunnel Hannoveri Üstra-linnaraudtee kavandatava D-liini jaoks. Nagu teada, ei ole seda siiani tehtud, samuti ei ole avatud kavandatud ujulat ega kahjuks ka aastaid viivitatud umbes 285 000 ruutmeetri suuruse „linna linna“ renoveerimist ja taaselustamist.