Kümme saladust Hannoverist

Põhjamerest soolasem: Fösse

Fösse on Hannoveri Lindeni linnaosa „kodujõgi“ – vaid kaheksa kilomeetrit pikk ja Leine jõe vasakpoolne lisajõgi, mis voolab otse läbi Alam-Saksi liidumaa pealinna kesklinna. Kuigi Fösse on väike ja lühike, on tal oma eripära: selle soolasisaldus on peaaegu 100 grammi liitri kohta, mis teeb selle märkimisväärselt soolasemaks kui Põhjameri! Aga miks see nii on?

Magus ja soolane üheaegselt – väga salapärane

Saladus paljastub aegamisi, kui naasta Fösse allika juurde – mis tegelikult allikaks ei ole, mis omakorda kõlab jälle üsna salapäraselt. Fösse on väike veekogu Velberholzi metsas, mis asub Seelzi linnaosade Velber ja Harenberg vahel Hannoveri läänepoolsel äärel. See tekib metsas asuvate väikeste kraavide ühinemisel, mida toidavad Empelde ja Ronnenbergi kaevandusjäätmete hunnikute soolane imbvesi. Nendes kaevandustes kaevati päevavalgele üle 250 miljoni aasta taguse nn Germaani basseinis asunud madalate sisemere soolased setted. Bade ja Salzgraben’i jäätmehoidlate vees sisalduv kloriid tõstab Fösse magevee soolasisaldust mõnikord peaaegu 100 grammini (või 100 000 milligrammini) liitri kohta. „Huvitav on ka võrdlus Põhjamere kloriidisisaldusega. See on umbes 19 000 mg/l. Fösse’is seni mõõdetud kõrgeima kloriidkontsentratsiooni 91 500 mg/l juures oli see seega 4,8 korda soolasem kui Põhjameri! Kõrgete kloriidväärtuste tagajärjel on Fösse suuremal osal oma vooluteest bioloogiliselt laastatud. Välja arvatud mõned vetikad, ei leidu soolavee sissevoolu allpool ühtegi elusorganismi. Selle asemel on aja jooksul soolataluvad taimed asunud kasvama kohtades, kus oja kaldaid ei ole betooni või puitpõimikuga kindlustatud. Need liigid iseloomustavad muidu Põhjamere ranniku soolaluhasid ja on sisemaal väga haruldased.“ (Allikas: http://www.lebensraum-linden.de).

Rannaasterid ja muud Põhjamere taimed – Hannoveri kesklinnas

Kuna Fösse'is on väga vähe vett, kuivab see soojadel suvekuudel sageli ära. Kui aeglaselt ja vaikselt voolab Fösse'i soolane, pruunikasroheline vesi maastiku läbi, on eriti hästi näha Woermannstraße silla lähedal Badenstedti linnaosas. Laiast jalakäigu- ja jalgrattateest läbi roheluse on hästi näha halofiite – taimi paksude, ümarate lehtedega (millesse nad soola talletavad), mida muidu leidub vaid Põhjamere ääres ja mis vajavad eluks soolast pinnast. Hilissuvel tõmbavad Fösse ääres tähelepanu lilla kuni valge õitega rannastasterid (Aster tripolium) ja sügisel tumepunased soolalillede (Queller) kasvualad. Soolase taimestiku levik Fösse ääres on kogu Alam-Saksi piirkonnas eripäraks. Seal asuvatest aiamaadest mitte kaugel asub ka veetrammimisrajatis, mille ehitas 2014. aastal Badenstedti kodanikeühing.

Benther Bergi mäe vahetus läheduses voolab Fösse läbi Fössetali rohelise koridori kuni kaubaveo ümbersõiduteeni Linden-Mitte ääres. Sealt edasi voolab see kanalilaadses sängis kuni Davenstedter Straße’ni, läbib Lindeni sadama tunnelis ja tuleb uuesti pinnale tänava „Am Lindener Hafen“ all. Umbes 300 meetrit Herrenhäuser Wehrist ülesvoolu suubub Fösse lõpuks Leine'i. See salapärane oja, mille nimi tuleneb ladina sõnast „fossa“ (mis tähendab „kraav“), andis muide nime ka Fössestraße'le Hannoveri Linden-Mitte linnaosas ning Fössebadile (mis avati 1838. aastal jõujõulise ujumisbasseinina ja avati uuesti 1960. aastal Saksamaa esimese sise- ja välibasseinina) ning endise Fössefeldschule koolikeskuse (alates 2011. aastast Albert-Schweitzer-Schule) Limmeri linnaosas.