Sellel kalmistul puhkavad koonduslaagri vangid, sunnitöötajad ja sõjavangid kogu Euroopast. Mälestusmärk on pühendatud 153 mehele ja ühele naisele Nõukogude Liidust ja teistest riikidest, keda Gestapo liikmed mõrvasid 6. aprillil 1945 Hannoveris.
Mälestusmärk valmis skulptor Mykola Muchin-Koloda kavandite järgi ja avati üldsusele 16. oktoobril 1945.
Hannoveri liidumaa pealinna linna mälestuskultuuri osakond on alates oma asutamisest 2010. aastal vastutanud Ehrenfriedhofi mälestusmärgi teadusliku hoolduse eest. Viimastel aastatel on siin välja töötatud uusi mälestamisvorme. Ehrenfriedhofi kalmistut peetakse üha enam Euroopa mälestuspaigaks. Maschsee järve põhjakaldal asuva auhauda mälestustegevuses osalevad arvukad osapooled: alates 1980. aastatest toetab mälestustööd ka ametiühing IG Metall. IG Metalli noorteorganisatsiooni liikmed rikastavad sõjavastase päeva mälestusüritusi oma mõtiskluste ja panustega. St. Ursula kool ja Bertha von Suttneri kool on võtnud endale mälestuspaiga patroonlusülesanded. Õpilased panustavad auhaudade säilitamisse regulaarsete hooldustöödega ning tegelevad sisuliselt Teise maailmasõja mälestamise ja mäletamisega. Tänu sellele pühendumusele on viimastel aastatel õnnestunud ellu viia arvukalt projekte: aastatel 2008 ja 2010 paigaldati kaks ajaloo- ja mälestustahvlit, mis annavad kohapeal teavet auhaudade ajaloost.
Alates 2011. aastast korraldab liidumaa pealinna linnavalitsuse mälestuskultuuri osakond koostöös AG Maschsee’ga iga kahe aasta tagant mai alguses rahvusvahelisi noortekohtumisi. Näiteks 2015. aasta mais: „Minevikust tulevikku – noored liigutavad Euroopat“. Venemaalt, Poolast, Prantsusmaalt, Lätist ja Kreekast pärit õpilased arutasid siin koos Hannoveri noortega auhaudade ajalugu ja ühise Euroopa mälestuskultuuri vorme. Oma tulemusi esitasid nad 8. mai vabastamispäeva mälestusüritustel.
Koobas uues raekojas
8. mail 2012 avati avalikkusele auhaudade mälestusraamat. Linnavalitsuse mälestuskultuuri osakonna tellimusel selgitati põhjaliku nimede uurimise käigus välja üle 160 nime 386-st auhaudadele maetud isikust. Need nimed kanti raamatusse põhimõttel „üks lehekülg, üks nimi, üks saatus“ ning raamat on püsivalt väljas Uue Raekoja grotis. Grot on mälestuse ja mõtiskluse ruum ning näituse kaudu ka teabeallikas.
Pärast aastakümneid kestnud eitamist on need nimed leidnud oma koha: linnaühiskonna keskel.