Enercity panustab tehisintellekti

Hannoveri energiateenuste pakkuja Enercity ja elamuühistu Ostlandi ühine katseprojekt näitab, kuidas kaugkütte tarbijad saavad tehisintellekti (AI) abil oluliselt CO2-heidet vähendada. Kokku saab uuest tehnoloogiast kasu ligi 2000 inimest umbes 900 korteris – ja koos nendega ka elamumajandussektor ise. Ettevõte teatas 22. septembril 2020, et kavas on veelgi rohkem projekte.

Interneti-põhine reaalajas mõõtmine ja juhtimine

Tehisintellekti tehnoloogial põhinev tarkvara kaasab hooned kaugküttesüsteemi optimeerimisprotsessi ning kohandab pidevate reaalajas mõõtmiste alusel kütetavate hoonete reguleerimist dünaamiliselt tegeliku vajadusega. Iseõppiva juhtimistarkvara abil saavad kasu kõik osapooled: üürnikud rõõmustavad säästetud energiakulude üle, elamuühistu paranenud analüüsi- ja suhtlusvõimaluste üle ning Enercity suurema paindlikkuse ja madalamate temperatuuride üle kaugküttevõrgus. Sest just tagasivoolu temperatuur mõjutab otsustavalt küttesüsteemi võimsust: kui seda alandatakse 60 kraadilt 40 kraadini, võib soojusvõimsust suurendada kuni 70 protsenti. Mida madalam on soojusvõrgu temperatuuritase, seda suurem võib olla taastuvatest soojusallikatest saadava soojuse osakaal.

Nutikas tarkvara vähendab CO2-heitkoguseid

Tänu tehisintellekti kasutusele muutub kaugküte „smart city“-võimeliseks, sest enamikus soojusvõrkudes ei ole tarbijapool, st jaotusjaama taga asuv maailm, seni võrgu töösse aktiivselt kaasatud. „Pilootprojektiga saavutati aasta jooksul umbes üheksa protsenti energiasäästu ja võrgu tagasivoolu temperatuurid langesid kuni kümne kraadi/kelvini võrra. Samuti vähenesid CO2-heited,“ ütleb enercity juht dr Susanna Zapreva. Digiteerimise abil on võimalik optimeerida ka kaugküttevõrku alates tootmisest kuni kliendini.

Veel 100 kortermaja saab nutika juhtimissüsteemi

Tänu positiivsetele kogemustele iseseisvalt õppiva pilvepõhise tarkvara pilootprojektis varustas enercity teises etapis veel 100 ühendatud kortermaja. Sellest ajast saadik saavad umbes 2000 elanikku 900 korteris kasu tehisintellekti põhinevast juhtimissüsteemist. Kliendirahulolu on märgatavalt kasvanud. „Tänu juhtimissüsteemile saavad meie üürnikud meeldivat ja mugavat soojust, mis säästab energiat ja kaitseb kliimat. Ka suhtlemine enercity teenindustehnikutega on lihtsam. Kaebuste korral kasutavad nad reaalajas meie kinnistute tegelikke andmeid ja pakuvad kiiremaid ja sihipärasemaid lahendusi,“ nimetab Ostlandi juhatuse liige Andreas Wahl eeliseid. Korteriühistu haldab Hannoveri piirkonnas umbes 2000 korterit 254 kinnistul.

Koormuse juhtimine suurendab võrgu paindlikkust ja kasutab kaugkütte võimsust tõhusalt

Projekti teine etapp keskendub rohkem tippkoormuse optimeerimisele. Tehisintellekti abil juhitav programm vähendab tippkoormusi nende prognoosimise ja ruumide kütte aruka reguleerimise abil, lükates kütmist edasi ilma sisekliimat mõjutamata. Selleks kasutab tarkvara hooneid endid hajutatud soojusakudena. Nõudluse ja seega soojusvõtu edasilükkamine vähendab tõhusalt tippkoormusi, mis omakorda alandab klientide kulusid. Enercity vajab nõudluse rahuldamiseks vähem tootmisvõimsust. Seega muutub kaugküte tuleviku soojusallikana veelgi jätkusuutlikumaks. Kaasaegne kaugkütteinfrastruktuur annab suure panuse linnade meetmetesse kliimamuutuse pidurdamiseks. Nagu Enercity pilootprojekt on näidanud, peitub võti digitaliseerimises.

„Nutika juhtimissüsteemi kasutuselevõtt selles projektis tõi lisaks energiasäästule ka tippkoormuse vähenemise ligikaudu 20 protsendi võrra. Selline tippkoormuse vähenemine kogu võrgus võimaldaks enercityl ühendada kaugküttevõrguga 25 protsenti rohkem kliente, ilma et oleks vaja laiendada olemasolevaid tootmisvõimsusi,“ ütles enercity juht Zapreva. Pikemas perspektiivis võib hoonete kasutamine soojusakudena oluliselt vähendada tippkoormuse katmiseks mõeldud katelde kasutamist. Soojuselektrijaamades kaugkütte tootmise kulud väheneksid veelgi – ja koos nendega ka CO2-heitmed.

(Avaldatud 22. septembril 2020)