Bennigseni mõis

Kuid veelgi varasemast ajast on tõendeid vanima teadaoleva ehitise, 10. sajandil rajatud veekindluse kohta. Hildesheimi kloostri vaenulikkuse käigus hävitati muu hulgas ka „saarel” asunud mõisahoone, mis ehitati uuesti üles alates 1566. aastast. Piklik hoone koosneb massiivsest kivist keldri- ja esimesest korrusest ning puitkonstruktsiooniga ülemisest korrusest, millel on lameda nelikülgse katusega. Sisehoovis asuv vaba trepp ning Grafti poolne erker on selgelt hilisemad ehituslikud muudatused. Siiski on alati säilinud mulje veega igast küljest ümbritsetud lossi kompleksist.

Ajalugu

Ülejäänud hooned asuvad laialivalguval alal peamiselt kahe talukompleksi ümber, täiesti Püha Martini patroonikiriku läheduses. Siin asub ka peavärav – umbes 1700. aastast pärinev poolkaareportaal, mille frontoonil on perekonnavapp – kaldasendis amb. Pidevalt ka põllumajanduslikult kasutatud valdus ja selle juurde kuuluvad hooned laiendati ja muudeti korduvalt kuni 19. sajandini. Nii kujundati muu hulgas ka „saare” põhjaosas asuv köögiaed ümber puudega kaetud pargiks ning naabruses asuvad põllumaad liideti järk-järgult pargiga. Tänaseni on säilinud arvukad vaateaknad, veekogud ja mälestuskivid. Alates 1860. aastast jätkas pargi laiendamist Rudolf von Bennigsen (1824–1902), kes istutas sinna üha enam eksootilisi ja üsna haruldasi puid. Lõpuks kasutas Rudolf von Bennigsen alates 1897. aastast „Kollast maja“ – klassitsistlikku maavilla, mille oli mõisa parki rajanud tema isa Carl von Bennigsen – oma vanaduspõlve elukohana.

Rudolf von Bennigsen

Rudolf von Bennigsen on ilmselt ka tänapäeval üks tuntumaid perekonna liikmeid. Varasele juristikarjäärile järgnes tegevus Hannoveri Kuningriigi seisustekogu liikmena. Alates 1866. aastast siirdus ta Preisi parlamendi alamkotta. 1871. aastal juhtis ta Reichstagi liikmena enda kaasasutatud Rahvuslik-Liberaalse Partei fraktsiooni, mis oli Saksa Keisririigi esimestel aastatel tugevaim poliitiline jõud. Tema mitmekülgset isiksust peegeldab tema raamatukogu, mis on säilinud peamajas.

© Bennigseni mõis

Restoran ja üritused

Alates 2019. aastast on töötatud pargi ja ajalooliste hoonete taastamise võimalustega. Lisaks muinsuskaitsealastele nõuetele vastavale ja eriti säästvale lähenemisviisile on tähelepanu keskmes ka energiatõhusus. Nii võiks kogu ala tulevikus varustada end täielikult ise elektrienergiaga ja toimida seega CO2-neutraalselt. Praegu on „saarele” viiv Hofbrücke kogenud kiviraidurite käes. 1727. aastast pärinev kahekaareline liivakivist sild lammutati täielikult, et saaks vundamendid uuesti ehitada. Taastamine meenutab nüüd ülemõõdulist 3D-puzzlet. Nii soovitakse võimalikult palju sajanditevanuse silla konstruktsiooni looduslikke kive uuesti kasutada.

© Bennigseni mõis

Ansambli Tovte kontsert, mis oli algselt kavandatud St. Martini kirikusse, viidi koroonakriisi tõttu kiiresti üle mõisa naabruses asuvasse suuremasse läbikäiguga aitahoonesse, millega pandi 22. augustil 2021. aastal alus Bennigseni mõisa vabameelsele kontsertide ja ürituste sarjale. 2022. aastal tehti hoones, mida nüüd nimetatakse „kontserdiaitaks“, ruumi orkestri maailmaesietendusele „Circling Realities“ trepikojas. Vanas lambalautas toimusid mitmesugused väiksemad etendused – seal oli alati võimalik hoida avatuna suured, talukompleksi poole suunatud väravad, mis lisasid õhtule väga omapärast meeleolu.

2022. aasta detsembris toimus Wirtschaftshofi hoovis traditsiooniline Bennigsi jõuluturg. 2023. aasta kontserdisari on ettevalmistamisel.

Lisateavet leiate siit, päringud: info@gut-bennigsen.de.