Külaskäik putukamuuseumisse on huvitav kogemus nii noortele kui ka vanadele. Eriti koolirühmadele pakub muuseum oma elusate putukate, biotoopide jäljenduste ja preparaatidega huvitavat õppematerjali. Valgustatud mineraalide ruum, nn „pimekabinet”, pakub lõõgastust ning eraldi näituseruumis, nn „putukakinos”, saab vaadata põnevaid filme.
Paljudes terraariumides peituvad elusad liikuvad lehed ja kummitusrohutirtsud. Saab imetleda roomavaid mardikaid, tarantelle, tuhatjalgseid ja muid putukaid.
Külastajad saavad täiendava ülevaate arvukate preparatide kaudu. Need pakuvad ülevaate kõige ilusamatest ja suurimatest mardikatest (nt maailma suurim mardikas), liblikatest ja ööliblikatest. Kõik eksponaadid on varustatud nimega, leiukoha ja kuupäevaga.
Pärast ringkäiku putukamuuseumis jõuavad külastajad troopilisse halli. Siin saab veebruarist oktoobrini imetleda arvukaid – kuni 400 – troopilist liblikat, kes lendavad vabalt looduslähedases elukeskkonnas. Steinhuderi liblikafarmis elab ligi 60 erinevat liblikaliiki. Neid saab muu hulgas jälgida, kuidas nad toituvad nektariallikatest. Niiskes ja soojas hallis õitsevad troopilised taimed, nagu hibiskus ja orhideed, osaliselt kogu aasta vältel.
Liblikafarm nõuab suurt hoolt. Seetõttu tuleb ruume kütta ka suvel, kuna kookonid ja liblikad vajavad umbes 28–30-kraadist temperatuuri ning õhuniiskus peab olema 80–90 protsenti. Iga päev vahetatakse välja spetsiaalsed liblikataimed, lisaks vajavad liblikad kolm korda päevas lisatoitu (õietolmu, mee ja nektari segu), mis kantakse taimedele.
Enamik isendeid on kasvatatud teistes riikides spetsiaalsetes kasvatusfarmides ning nad on juba rändurstaadiumi läbinud, kui nad Steinhudesse saabuvad. Nukud kooruvad seal „nukutoas“. Troopikahallis olevad liblikad elavad – nagu ka nende liigikaaslased looduses – vaid mõne päeva. Veidi õnne korral saavad külastajad „Puppenstube’is“ liblikate sündi pealt vaadata. Peaaegu iga päev hommikupoolikul – umbes kell 10.00–13.00 – kooruvad mõned õrnad loomad oma kookonitest.
2000. aastal Steinhudes liblikafarmi avamisega täitus entomoloogi Hilmar Jun. Lehmanni ja tema abikaasa Sabine Lehmanni unistus. Abielupaar on kogunud kõik muuseumi eksponaadid ise aastatepikkuse töö käigus troopilistes riikides (eelkõige Tais). Tuntud ülikoolide ja instituutide tellimusel kogusid ja määratlesid nad 80ndatel ja 90ndatel aastatel Aasia ürgmetsades putukaid: kokku avastasid nad umbes 150 uut putukaliiki, millest osa sai isegi nende nimed
2007. aasta alguses lammutati liblikafarmi hoone sisemus, see renoveeriti põhjalikult ja avati uuesti.
Alates veebruarist:
Iga päev: 11:00–17:00
Märtsist juunini:
Iga päev: 11:00–18:00
Juulist augustini:
Iga päev: 10:00–18:00
September:
Iga päev: 11:00–18:00
Oktoober kuni 4. november:
Iga päev: 11:00–17:00
Talvepuhkus
Novembri algusest jaanuari lõpuni on liblikafarm suletud.
(Seis: 4. juuni 2025)
Märkus: Troopikahalli teed on tasapinnalised ning sobivad ratastooli ja lapsevankriga liikumiseks.