Hannoveri Kunstnike Maja

Tänapäevase Kunstimaja nurgakivi pani 1853. aastal Hannoveri kuningas Georg V. Ta avas hoone 23. veebruaril 1856 koos Hannoveri arhitektuuriajaloo seisukohalt olulise arhitekti Conrad Wilhelm Hase’iga (1818–1902) ning tolleaegse residentsilinna auväärsete kunstisõpradega. Hoone välisfassaadil asub muu hulgas Gottfried Wilhelm Leibnizi kuju.

Algul „Kunsti- ja Teadusmuuseumina” ehitatud hoone on oluline näide tollal valitsenud „polükroomse toorplokkidest ehitatud poolkaare stiilis hoonest”. Sel päeval anti võtmed üle ka kõigile ühingutele, kes sinna sisse kolisid. Rohkem kui 150 aasta möödudes on alles jäänud Kunstiühing ja Kunstnike Ühing, lisaks on tekkinud uusi institutsioone.

Kõigi nende aastate jooksul on hoone üle elanud sõjaaja hävitustööd ning arvukad juurdeehitused, ümberehitused ja sisseehitused. 2001. aastal valminud viimase ümberehituse käigus õnnestus arhitektidel Pax/Hadamczik/Arndt/Brüning taastada suures osas hoone algne arhitektuuriline kontseptsioon ning tagada samal ajal tingimused selle kaasaegseks, eelkõige kultuuriliseks kasutuseks.

Tänapäeval kujundab linnapilti endiselt muljetavaldav, avatud fassaad, mis on ehitatud punasest jõe- ja hallist liivakivist. Selge ruumiline ülesehitus võimaldab mitmekülgset kasutamist: siin on leidnud oma koha nii kujutav kunst, film ja kirjandus koos oluliste institutsioonide ja nende programmidega kui ka Niedersachseni Sihtasutus kui silmapaistev kultuuri edendav asutus.

Tihedas koostöös naabruses asuva teatrimajaga viiakse teatriplatvormil ellu valdkondadevahelisi projekte ja festivale, mida suvel kasutatakse kultuuri- ja toitlustusürituste korraldamiseks ning mis täiendavad selle elava linnakultuurikeskuse pilti.

Tema institutsioonid: