Misburgi mergelikaevandus

Alates 1970. aastast ei toimu siin enam mergeli kaevandamist. Sellest ajast alates on siin kujunenud välja oluline biotoop. Praegu leidub siin 180 osaliselt väga haruldast taimeliiki, näiteks mitu orhideeliiki, nagu lihavärviline kummeliin või tõeline soorohi. Lisaks on esmakordselt taas dokumenteeritud kaks liiki vesikõrrelist, mida Alam-Saksi liidumaal peeti kadunuks alates 1897. aastast. Hiljuti on tuvastatud ka kaks liiki vesikõrrelist, mis on lihasööja taim. Kuna kaevandamissügavuse suurenemisega kasvab mulla soolasisaldus, leiavad kaevanduse põhjas elupaika isegi soolatolerantsed taimed, nagu rannaküdoonia ja soolapõõsas, mis tavaliselt kasvavad vaid mereäärsetel aladel. Mergelgrube pakub atraktiivseid elupaiku ka loomastikule. Nii võib kahepaiksete hulgas täheldada kamm-salamandri esinemist. Lindude puhul on veekogude ja pilliroo elanike kõrval eriti märkimisväärne öökullide mitmeaastane pesitsemise edu. Mergelgrube kaevanduse kagu serval on ka jäälind leidnud endale sobiva elupaiga. Samuti võib imetleda suurt hulka erinevaid kiililisi. Lisaks pakub mergelkaevandus varjupaika mitmetele loomadele ja taimedele, keda enne mergeli kaevandamise algust leidus veel kogu nn „Seckbruchi” piirkonnas. 18. aprillil 2018 tunnustasid Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) mergelkaevandust „ÜRO bioloogilise mitmekesisuse kümnendi projektina”.

Erika-Pfingsten-Straße 7 asuvalt vaateplatvormilt saab mergelikaevandust jälgida iga päev ööpäevaringselt.

Teatud kuupäevadel pakutakse ka giidiga ekskursioone. Kuupäevad leiate siit.

© HMTG

Turismi tipphetked

Huvipakkuvad kohad

Avastage Hannoveri ajaloo- ja elamusterohked vaatamisväärsused.

loe