Hannoverit läbib 35 kilomeetri pikkune kunstlik veeteede võrgustik, millele lisanduvad jõed Leine ja Ihme.
Mittellandi kanal piirneb linnaosaga lõunas.
Veeteede võrgustiku moodustavad Mittellandi kanal, Lindeni harukanal, Misburgi harukanal ja Leine ühenduskanal. Kunstlikke veeteid täiendavad Leine ja Ihme jõed, mis on samuti (osaliselt) laevatatavad.
Hannoveri konteineriterminal – Põhjasadam
„Hannoveri linnasadamad“ koosnevad neljast asukohast, kus teenindatakse kaubalaevu: Põhjasadam ja Brinkeri sadam asuvad otse Mittellandi kanalil, Lindeni sadam asub Lindeni harukanalil ja Misburgi sadam asub Misburgi harukanalil. Koos muudavad need Hannoveri Põhja-Saksamaa oluliseks siseveetranspordi sadamalinnaks. Muide, Hannover on alates 2019. aastast taas Hansa Liidu liige. Hannover oli Hansa Liidu liige juba 13. sajandist kuni umbes 1620. aastani.
Kui kanalitel liiguvad peamiselt kaubalaevad ja jahid, siis Leine ja Ihme jõgedel tegutsevad kanuudega sõitjad, sõudjad ja süstaajad. Leine jõel asub sõudeklubi poolt kasutatav ehituskaid ning spordisild, kus tegutsevad kanuusportklubi ja veesuusaklubi. Ihme jõel asub DRC-sild. Nüüdseks saab kanuudega sõita ka kanalitel, näiteks on Mittellandkanali ja Leineühenduskanaliääres paadisild.
Rannas elu
Mittellandkanali kallastel on suurepärane võimalus matkamiseks või jalgrattasõiduks ning Hannoveri jahtklubis saab ööbida Skandinaavia stiilis majades ja süüa ajaloolisel aurikulaeval. Leine jõe kaldal vanalinnas meelitab külastajaid promenaad koos kohvikutega ja restoranidega. Aga ka mujal saab Leine ja Ihme kallastel jalgrattaga sõita ja jalutada. Döhrenis asub Leine saar ja kohas, kus Leine ja Ihme kokku voolavad, on isegi rannaklubi.
Kuid ka Fösse, ajalooline Ernst-Augusti kanal, kunstlik vooluveekogu „Schneller Graben“ ja mitmed ojad kujundavad linna ilmet.
Huvipakkuv koht
Anderteni lüüs
Avamisel oli see Euroopa suurim siseveesõidukite lüüs.