"Mul on Hannoveri suhtes väga eriline tunne"

Niki de Saint Phalle

Ta on maailmakuulsate Nanas-skulptuuride looja ning Hannoveri esimene ja seni ainus aukodanik.

Hannoveriga seostas teda üle 30 aasta kestnud sõprus: Niki de Saint Phalle – sündinud 29. oktoobril 1930 Pariisis, surnud 21. mail 2002 San Diegos. Maailmakuulus kunstnik väljendas oma kiindumust Leine jõe ääres asuva linna vastu viimati muljetavaldavalt 2000. aasta sügisel ühe lausega: „Mul on Hannoveri vastu väga eriline tunne,” ütles tollal 70-aastane kunstnik.

Niki de Saint Phalle saavutas kunstilise läbimurde 1950. aastatel, osaledes rahvusvahelise rühmituse „Nouveaux Réalistes“ näitustel. Järgnevatel aastakümnetel pälvisid suurt tähelepanu lisaks tema filmidele „Daddy” ja „Camélia et le Dragon” ning näitustele kõigis maailma olulisemates muuseumides ka arvukad erakordsed kunstiprojektid: näiteks hiiglaslik Nana „Hon – en katedral” Stockholmi Moderna Museetile (1966), „Paradis Fantastique” Prantsuse EXPO paviljonile Montrealis (1967), mille ta kavandas koos oma pikaajalise elukaaslase Jean Tinguelyga, monstrum-maja „Golem” liumägedega Jeruusalemmas (1972) ning „Giardino dei Tarocchi” Toscanas, mis sündis 1974. aasta ideest ja valmis lõpuks 1996. aastal.

Kolme värvika ja mahuka polüesterist Nana skulptuuri paigaldamine Hannoveri Leine jõe kaldale 1974. aastal tekitas mõnede Hannoveri elanike seas tormilise protesti, kuid tõi kaasa ka esimese elava ja sügava arutelu kunsti üle avalikus ruumis. Nüüdseks on Nanasid, mis said kiiresti EXPO-linna sümboliteks, armastatud.

Alates 1998. aastast töötas Niki de Saint Phalle Hannoveri heaks groti ümberkujundamisel. Hannoveri aukodanik suri aasta enne selle muljetavaldava groti valmimist Suures Aias. Tema koostatud üksikasjalikud plaanid ja tema meeskonna liikmete arvukad andmed võimaldasid (ümberkujundatud) groti valmimist. Herrenhauseni grott on seega viimane suur kunstiprojekt, mille Niki de Saint Phalle enne oma surma lõpule viis. Lisateavet Niki de Saint Phalle'i kohta leiate kunstniku kodulehelt ja Sprengeli muuseumi veebilehelt.