Ekskursioon omal käel

Avasta oma Hannover – ekskursioon läbi 13 linnaosa

Kogu linn ühe pilguga: ringkäik linnaosades, kus asuvad iseloomulikud paigad ja kvartalid, kutsub üles avastama Hannoverit omal käel!

Avastusretk Hannoveri 13 linnaosa läbi

See mitmekülgne ekskursioon tutvustab tänapäeval kolmeteistkümnest Hannoveri linnaosast koosneva linna eripärasid ning näitab nende eriti iseloomulikke ja ajalooliselt olulisi paiku ja kvartaleid. Vaatamisväärsuste hulka kuuluvad linna silueti kindlad sümbolid, nagu Uus Raekoda, Suur Aed või Anzeigeri kõrghoone, aga ka peidetud ja vähemtuntud kohad, nagu Edelhofi kabel, Teutonia II tsemenditehas või Brüggemannhof. Avastage meie linna mitmekesisust omal käel!

Avasta oma Hannover – voldikkaart — Allalaadimine: plaan (PDF)

Retke kaardike on siit allalaaditav (PDF) ning trükitud kujul saadaval Hannoveri turismiinfokeskuses aadressil Ernst-August-Platz 8, peajaama vastas.

Hannoveri ajalugu

Kuigi Hannoveri linnõiguste kinnitamine ulatub tagasi aastasse 1241, on linn tegelikult märksa vanem. Varaseid asustuse jälgi on leitud Burgstraße tänavalt, turuplatsilt ja Aegidienkirche juurest: savikillud ja Rooma mündid annavad tunnistust asustamisest juba 1.–3. sajandil pKr. Aastast 1000 veidi hilisemast ajast on tõendeid mõisa olemasolu kohta, mille ülesandeks oli Leine jõe ületuskoha ja turu turvalisuse tagamine. Need asustuskeskused asustati 12. sajandil Heinrich Lõvi valitsemisajal laialdaselt ja kindlustati palisade ja kraavidega.

1241. aasta dokumendis kinnitas Welfide dünastia hertsog Otto I von Braunschweig-Lüneburg vanu linnõigusi ja privileege. See linnaarhiivi vanim dokument annab tunnistust kodanike enesekindlusest, kes veidi hiljem hakkasid ehitama oma linna kivist kindlustusi (1297). Sellest ajast alates on olemas ka linnavolikogu ja linnapea ametikoht. Lüneburgi pärilusõjas anti linnale 1371. aastal „Suur privileeg”, mis andis talle laialdased õigused, nagu tolli- ja veskõigused ning linna edasise kindlustamise õigus. Alates 1392. aastast kuulus Hannoveri linnakindlustuste juurde ka maavägi, mis tagas linna ümbruskonna turvalisuse. Varasemast Hannoveri maaväest, mille osaks olid vallid, hekid, valvurimajad ja tornid, on säilinud veel sellised rajatised nagu näiteks Döhreni torn. Sel ajal elas linn majanduslikku õitsengut ja ühines Hansa Liiduga. Elanike arv tõusis 4 000-ni.

1873. aastal sai Hannoverist suurlinna staatus, kui elanike arv ületas 100 000 piiri. Hannoveri linna pindala on kasvanud kunagiselt 80 hektarilt tänasele 20 415 hektarile ning elanike arv on nüüdseks ületanud 500 000. Linn hõlmab endiseid külasid ja linnu, millel on olnud omaette areng.