Ekskursioon omal käel

Avasta oma Hannover – ekskursioon 13 linnaosas

Kogu linn ühe pilguga: ringkäik linnaosades, kus asuvad iseloomulikud paigad ja kvartalid, kutsub teid Hannoverit omal käel avastama!

Avastusretk Hannoveri 13 linnaosa läbi

See mitmekülgne ekskursioon tutvustab Hannoveri tänapäeva kolmeteistkümne linnaosa eripärasid ning näitab nende eriti iseloomulikke ja ajalooliselt olulisi paiku ja kvartaleid. Kaasas on linna silueti kindlad sümbolid, nagu uus raekoda, Suur Aed või Anzeigeri kõrghoone, aga ka peidetud ja vähemtuntud paigad, nagu Edelhofi kabel, Teutonia II tsemenditehas või Brüggemannhof. Avastage meie linna mitmekesisust omal käel!

Avasta oma Hannover – voldik — Allalaadimine: plaan (PDF)

Retke kaardike on siit alla laaditav (PDF) ning trükitud kujul saadaval Hannoveri turismiinfokeskuses aadressil Ernst-August-Platz 8, peajaama vastas.

Hannoveri ajalugu

Kuigi Hannoveri linnõiguste kinnitamine ulatub tagasi aastasse 1241, on linn tegelikult märksa vanem. Varaseid asustuse jälgi on leitud Burgstraßelt, turuplatsilt ja Aegidienkirche juurest: savikillud ja Rooma mündid annavad tunnistust asustamisest juba 1.–3. sajandil pKr. Aastast 1000 on tõendatud mõisa olemasolu, mille ülesandeks oli Leine jõe ületuskoha ja turu turvalisuse tagamine. Need asustuskeskkondadesse rajati 12. sajandil Heinrich Lõvi valitsemisajal laialdaselt asulaid, mida kindlustati palisade ja kraavidega.

1241. aasta dokumendis kinnitas Welfide hertsog Otto I Braunschweig-Lüneburgist vanu linnõigusi ja privileege. See linnaarhiivi vanim dokument annab tunnistust kodanike enesekindlusest, kes veidi hiljem hakkasid ehitama oma linna kivist kindlustusi (1297). Sellest ajast alates on olemas ka linnavolikogu ja linnapea amet. Lüneburgi pärilusõjas anti linnale 1371. aastal „Suur privileeg”, mis andis talle laialdased õigused, nagu tolli- ja veskioigused ning linna edasise kindlustamise õigus. Alates 1392. aastast kuulus Hannoveri linnamüüride juurde ka maavägi, mis kindlustas linna ümbruskonda. Varasemast Hannoveri maaväest koos vallide, hekkide, vahimajade ja tornidega on säilinud veel sellised rajatised nagu näiteks Döhreneri torn. Sel ajal elas linn majanduslikku õitsengut ja liitus Hansaga. Elanike arv tõusis 4000-ni.

1873. aastal sai Hannoverist suurlinna staatus, kui elanike arv ületas 100 000 piiri. Hannoveri linna pindala on kasvanud kunagiselt 80 hektarilt tänasele 20 415 hektarile ning elanike arv on nüüdseks ületanud 500 000. See hõlmab endisi külasid ja linnu, millel on olnud oma arengutee.