Herrenhausen-Stöcken

12. linnaosa koosneb kokku seitsmest traditsiooniderikkast linnaosast.

Burgi, Herrenhauseni, Ledeburgi/Nordhafeni, Leinhauseni, Marienwerderi ja Stöckeni linnaosad moodustavad kokku 21,13 km² suuruse 12. linnaosa. Herrenhauseni aedade mõjul on eriti suur roheala Herrenhausen-Stöckeni piirkonnas. Ka Mittellandkanal voolab läbi Stöckeni, kus tänapäeval saab sõita kanuuga või teha jalgrattamatkasid. Turistide huvi äratavad ka Sea Life ja Herrenhauseni erapruulikoda, mis pakub ka pruulikodaekskursioone. Kohas, kus kunagi elasid Welfid, elab tänapäeval umbes 37 500 inimest (2020. aasta seisuga).

Herrenhauseni aiad

Suur Aed, mis ehitati alates 1675. aastast suveresidentsiks, on tänapäeval üks Saksamaa tähtsamaid ja suurimaid barokkiaedu. Kui aadel kogunes Georgengarteni ja Suurde Aeda, rajati raudteest põhja pool (alates 1847. aastast) linna tehnilised ja tööstusrajatised: reoveepuhasti, kolmefaasiline elektrijaam, raudtee remonditöökoda ning hiljem Continental ja Volkswagen.

Suur aed

Herrenhäuser Gärteni südameks on Suur Aed. 2013. aastal rekonstrueeritud lossi ja galeriihoone ees laiuvad 905 x 555 m suurusel alal Suur Parter ja Nouveau Jardin, mida kolmest küljest ümbritsevad pärnateed ja Graft (1700). Skulptuurid, pukspuuäärsed peenrad, valgepöögipõõsad ja veemängud elavdavad geomeetrilist korda. „Ainult Herrenhäuser aedega saame me uhkeldada, sest see on tõepoolest ilus ja hästi hooldatud,“ teadis juba kantsler Sophie – sellele pole midagi lisada.

Leinhauseni raudteeremonditöökoda

Linna aastapäev 775 aastat — 775 aastat – avasta oma Hannover

1874. aastal Leinhauseni raudteeremonditehase rajamisega algas Stöckeni tööstusajastu. Need hooned moodustavad tänapäeval Hannoveri suurima tööstuskompleksi. Pärast Esimest maailmasõda töötas siin 5800 inimest, 1992. aastal lõpetati tegevus. Alal piirneb 1882. aastast pärinev tellismüür.

Stöckeni linna kalmistu

Stöckeni suur linnakalmistu (1891) illustreerib muutusi kalmistu kujunduses. Ranget teede võrgustikku ja haudade sotsiaalset hierarhiat, mida katkestas vaid diagonaalne peatee, laiendati 1902. aastal aednik Julius Tripi juhtimisel maastikukujundusega pargikalmistuga. Lihtsates neogootilistes vormides kalmistukapelli keskhoone (1892) rõhutab sissepääsu. Kalmistul asuvad Hannoveri tähtsate isikute, nagu Hinrich Wilhelm Kopf või Julius Trip, hauad ning mälestuskivi massimõrvar Haarmanni ohvrite mälestuseks.