Vahrenwaldi nimekiri

Tööstuslik areng ja elanikkonna kasv on küla keskused suures osas hävitanud.

2. linnaosa on üle 71 000 elanikuga (2020. aasta seisuga) ka linna kõige rahvarohkem linnaosa ning koosneb Vahrenwaldi ja List'i linnaosadest. Endised küla keskused on industrialiseerimise ja elanikkonna kasvu tõttu suures osas hävinenud. Erilist tähtsust omavad sellised ettevõtted nagu Continental ja Bahlsen. Muud ettevõtted, nagu de Haen, Körting, Wohlenberg ja Kaeferle, on teinud ruumi elamuehitusele, mis pärast 1891. aasta linnaplaneerimiskonkurssi laienes kiiresti linna põhjaosa linnaosadesse. 1920. aastatel kerkisid Jahnplatz’i ümbruses ja Pobielskistraße ääres kaasaegsed ühistulised elamurajoonid. Tänapäeval on see linnaosa tervikuna väga elav ja elamiskõlblik, täis rohelisi alasid, vaba aja veetmise võimalusi ja arhitektuurilisi meistriteoseid.

Erilist tähtsust omavad sellised ettevõtted nagu Continental ja Bahlsen. Teised ettevõtted, nagu de Haen, Körting, Wohlenberg ja Kaeferle, on teinud ruumi elamuehitusele, mis pärast 1891. aasta linnaplaneerimiskonkurssi laienes kiiresti linna põhjaosadesse. 1920. aastatel kerkisid Jahnplatz’i ümbruses ja Pobielskistraße ääres kaasaegsed ühistulised elamurajoonid.

Continental-kummitööstus

Linna aastapäev 775 aastat — 775 aastat – avasta oma Hannover

1871. aastal asutatud Continental-Gummiwerke AG lasi Berliini arhitektil Peter Behrensil, „kaasaegse arhitektuuri isal“, ehitada Vahrenwalder Straße ääres esindusliku haldushoone. Kolm sisehoovi, millest keskmine on klaaskatusega, on ümbritsetud erineva suurusega kontoriruumidega, mis on mõõdetud ühe kontoritöötaja töökoha järgi ja mida saab ühendada avatud kontoriruumideks. Veidi tagasiastuv, monumentaalne sissepääsuportaal ühendab kahte külgtiiba, mille ratsionaalne ja modernne struktuur, mis koosneb tugisammastest ja taladest, on leitud juba Karl Friedrich Schinkeli Berliini teatrimajas (1821) ning hiljem ka tema õpilaste Gropiuse ja Mies van der Rohe loomingus. Peasissepääsu kohal asuvad pead sümboliseerivad viit kontinenti ja kehastavad kontserni impeeriumlikke ambitsioone.

Körtingi tänav

Körtingstraßel asuvate kodanike üürimajade ühtsed neljakorruselised fassaadid illustreerivad tehase äärelinna muutumist luksuslikuks elamurajooniks nii arhitektuuriliselt kui ka sotsiaalselt. 1899. aastal kolis Körtingi pumbatehas oma peakontori Lindenisse ja müüs ala ehitusettevõtjale Max Küsterile, kes ehitas kõik krundid täis kuni 1984. aastani ning kolis ise majja nr 4. Eesaiad, frontoonidega ehitised ja rikkalik renessanssstiilis arhitektuuriline kaunistus moodustavad hästi säilinud ansambli, mis on säilitanud oma võlu tänapäevani.

Liststadt

Hermann Bahlseni ning Worpswede skulptori ja arhitekti Bernhard Hoetgeri poolt kavandatud TET-linna (1916–19) territooriumil ehitas Liststadt Wohnungsbau AG – ehitusettevõtjate ja arhitektide rühm – aastatel 1929–1931 elamurajooni Liststadt. Projekteerimise eest vastutas Adolf Falke, kes kavandas Podbielskistraße ääres viiekorruselise äärehoone. Sisehoovid on vaheldumisi kujundatud kas aia- või sissepääsuhoovidena. Defreggerstraßel jätkub kompleks veel ühe poolavatud kvartaliga, kus asuvad kaks eraldiseisvat hoonet. Põhjafassaadi elav vaheldumine vertikaalsete trepikodaakende ja horisontaalsete aknaribade vahel ning selle kohal asuv kunstnike ateljeede rida (muu hulgas Grethe Jürgens) teevad sellest elamurajoonist ühe parima näite Hannoveri moodsast linnaplaneerimisest ja arhitektuurist.