Vahrenwaldi nimekiri

Tööstuslik areng ja elanikkonna kasv on küla keskused suures osas hävitanud.

2. linnaosa on üle 71 000 elanikuga (2020. aasta seisuga) ka linna kõige rahvarohkem linnaosa ning koosneb Vahrenwaldi ja Listist. Endised küla keskused on industrialiseerimise ja elanikkonna kasvu tõttu suures osas hävinenud. Erilist tähtsust omavad sellised ettevõtted nagu Continental ja Bahlsen. Muud ettevõtted, nagu de Haen, Körting, Wohlenberg ja Kaeferle, on teinud ruumi elamuehitustele, mis pärast 1891. aasta linnaplaneerimiskonkurssi põhjaosa linnaosades kiiresti laienesid. 1920. aastatel tekkisid Jahnplatz'i ümbruses ja Pobielskistraße'l kaasaegsed ühistu elamurajoonid. Tänapäeval on linnaosa tervikuna väga elav ja elamiskõlblik, täis rohelisi alasid, vaba aja veetmise võimalusi ja arhitektuurilisi meistriteoseid.

Erilist tähtsust omavad sellised ettevõtted nagu Continental ja Bahlsen. Teised ettevõtted, nagu de Haen, Körting, Wohlenberg ja Kaeferle, on teinud ruumi elamuehitustele, mis pärast 1891. aasta linnaplaneerimiskonkurssi laienesid kiiresti linna põhjaosadesse. 1920. aastatel kerkisid Jahnplatz’i ümbruses ja Pobielskistraße’l kaasaegsed ühistu elamukompleksid.

Continental-kummitööstus

Linna aastapäev 775 aastat — 775 aastat – avasta oma Hannover

1871. aastal asutatud Continental-Gummiwerke AG lasi Berliini arhitektil Peter Behrensil, „moodsa arhitektuuri isal“, ehitada Vahrenwalder Straße'le esindusliku haldushoone. Kolm sisehoovi, millest keskmine on klaaskatusega, on ümbritsetud erineva suurusega kontoriruumidega, mis on mõõdetud ühe kontoritöötaja töökohtade järgi ja mida saab ühendada avatud kontoriruumideks. Veidi tagasiastuv monumentaalne sissepääs ühendab kahte tiiba, mille ratsionaalne ja modernne struktuur tugisammastest ja taladest on leitud juba Karl Friedrich Schinkeli Berliini teatrimajas (1821) ning hiljem tema õpilaste Gropiuse ja Mies van der Rohe loomingus. Peasissepääsu kohal asuvad pead sümboliseerivad viit kontinenti ja esindavad kontserni impeeriumlikke ambitsioone.

Körtingi tänav

Körtingstraßel asuvate neljakorruseliste elamute ühtsed fassaadid illustreerivad tehase äärelinna muutumist esinduslikuks elamurajooniks nii arhitektuuriliselt kui ka sotsiaalselt. 1899. aastal kolis Körtingi pumbatehas oma peakorteri Lindenisse ja müüs ala ehitusettevõtjale Max Küsterile, kes ehitas kõik krundid täis kuni 1984. aastani ja kolis ise majja nr 4. Eesaiad, frontoonidega ehitised ja rikkalik renessanssstiilis ehituskaunistused moodustavad hästi säilinud ansambli, mis on säilitanud oma võlu tänapäevani.

Liststadt

Hermann Bahlseni ning Worpswede skulptori ja arhitekti Bernhard Hoetgeri poolt kavandatud TET-linna (1916–19) alal ehitas Liststadt Wohnungsbau AG – ehitusettevõtjate ja arhitektide rühm – aastatel 1929–1931 elamurajooni Liststadt. Projekteerijaks oli Adolf Falke, kes kavandas Podbielskistraße ääres viiekorruselise ääreala hoonestuse. Sisehoovid on vaheldumisi kujundatud aia- või sissepääsuhoovidena. Defreggerstraßel jätkub kompleks veel ühe poolavatud kvartaliga, kus asuvad kaks punktmaja. Põhjafassaadi elav vaheldumine vertikaalsete trepikodaakende ja horisontaalsete aknaribade vahel ning selle kohal asuv kunstnike ateljeede rida (muu hulgas Grethe Jürgens) teevad sellest elamurajoonist ühe parima näite Hannoveri modernsest linnaplaneerimisest ja arhitektuurist.