Tegemise kulisside taga

Idee ja tehnika

Siit leiate kogu teabe kampaania kontseptsiooni ja loodud motiivide taga oleva tehnika kohta.

Kuidas kõik algas – Hannoveri kiirendatud film

Stefan Knaak filmimisel Lichtenbergi ringristmikul.

Näidata Hannoveri kauneimaid paiku kõigis nende tahkudes. Sellega kaasnev väljakutse: päev ja öö peavad olema ühel pildil näha. Filmi „Hannover – Timelapse 2“ edule tuginedes tuleb need liikuvad pildid nüüd plakatile kanda! Sarnase motiivi kujundas Hannoverist pärit vabakutseline fotograaf Stefan Knaak juba 2015. aastal. Nn timelapse-tehnika abil jäädvustab ta vaate Bredero kõrghoonest Raschplatzil üle kogu Hannoveri ja loob päev-öö pildi.

Stefani ja Hannover Marketing und Tourismus GmbH esindajate esimesel kohtumisel selgub kiiresti, et tegemist ei ole üksikute fotodega, vaid tervikliku imagokampaaniaga. Motiivid töötati välja ühiselt ning need hõlmavad lisaks mõningatele tüüpilistele vaatamisväärsustele, nagu uus raekoda ja Maschsee järv, kogu linna erinevaid linnaosi. Enne esimest pildistamist tuli kõik kavandatud motiivid üle vaadata ja pildistada. Sellega kulub 3 nädalat. Alguses on fookuses 20 objekti. Pärast proovipildistamist selgub kiiresti, millised motiivid sobivad sellist tüüpi fotodeks ja millised mitte. 2016. aasta suvi kujuneb Stefan Knaaki jaoks eluks päeva ja öö vahel.

Tehnika

Et pildil kujutada nii päeva kui ööd, tuleb teha ülesvõtteid nii päeval kui öösel. Vahepeal ei tohi kaamera liikuda, et fotode vahel ei tekiks nihkeid. Iga motiivi jaoks seisab Knaak keskpäevast varahommikuni vastavates kohtades, kus pildid valmivad. Igas kohas tehti 800–3500 fotot.

Kogu kampaania jooksul tehti kokku umbes 20 000 fotot. Pärast iga motiivi pildistamist vaadatakse pildid arvutis läbi ja otsustatakse, kas foto sobib motiiviga. Valitud fotod töödeldakse seejärel Lightroomis ja koostatakse Photoshopis üheks terviklikuks kompositsiooniks. Kokku võtab see protsess ühe pildi kohta aega ühest kuni nelja päevani. Kui lõplik pilt on projekti osapooltega kooskõlastatud, edastatakse see graafikule, antud juhul Jasmin Göbelile firmast formreichdesign, kes koostab trükifailid plakatite, kalendri ja reklaamide jaoks.

Võimalikud raskused ilmnevad nn „kõverate joonte“ näol, mis tekivad siis, kui motiiv asub kaamera suhtes viltu ja kaamera lainurkobjektiiv moonutab perspektiivi. Iga pildi puhul tuleb eelnevalt kontrollida motiivi tingimusi, et õige objektiivi valikuga vältida langevaid jooni. Kahjuks ei olnud see füüsikaliste tingimuste tõttu kõigi motiivide puhul võimalik.

Nii vajas Knaak Lichtenbergplatzil täiskaadri kaamera kasutamisel 11 mm fookuskaugust, et jäädvustada taevas ja kogu ringristmik, kuigi just siin torkavad silma langevad jooned, mida TiltShift-objektiiviga oleks võimalik vähendada. Sellist objektiivi vajaliku fookuskaugusega aga ei ole olemas. Seega kasutab fotograaf klassikalist aeg-luup-tehnikat, mille puhul tehakse pilte kindla intervalliga. Siiski on siin üks väike, kuid otsustav erinevus, sest enamiku kampaaniate fotode säriaeg oli märkimisväärselt lühem kui tavaliste aeg-luup-kaadrite puhul, et suuta igal hetkel teravalt jäädvustada liikuvad objektid, nagu inimesed ja autod. Tavalise aeg-luup pildistamise puhul on säriaeg sarnaselt kinofilmiga pikem, et saada sujuvamad üleminekud.

Kogu kampaania vältel pakub talle tehnilist tuge ettevõte ProBis, kes on andnud Knaaki käsutusse erinevad objektiivid ja käsipuudele kinnitatavad seadmed ning vajaduse korral kohandanud neid vastavalt konkreetsete motiivide tingimustele. See tagab, et isegi kõige raskem kaamera püsib statiivil või käsipuul.

Tegemise kulisside taga

Piltide tekkimine

Siit leiate kogu teabe piltide tekkimise kohta päevast ööni.

loe

Stefan Knaak

Fotograafi portree

Siit leiate teavet fotograafi kohta, kes on need fotod ja kiirendatud videod teinud.

loe

Videod, mida vaadata

Aegade hüpe Hannoveris – videogalerii

Siit leiate kõik videod ühe pilguheitega.

loe