Halduskohtunik teatas selle kohta 12. jaanuaril 2021 järgmist:
"Hannoveri kalapüügiklubi e.V. on esitanud halduskohtule hagi selle loa vastu. Klubi väidab, et projekti keskkonnamõju ei ole piisavalt uuritud ning et ei ole läbi viidud projekti veemajanduslikule ulatusele vastavat haldusmenetlust koos asjakohase avalikkuse kaasamisega. Klubi arvates on vajalik keskkonnamõju hindamise ja planeeringu kinnitamise menetluse läbiviimine. Lisaks leiab hageja, et tema kalapüügiõiguse teostamist on ebaproportsionaalselt piiratud, kuna projekt välistab tegelikult selles kohas harrastuskalapüügi ja ähvardab üldiselt kalavarude vähenemist Leine jõel. Samuti kritiseeritakse veekogu ökoloogilist seisundi halvenemist nii kudemis- ja puhkepaigana kui ka kalade läbipääsuteena.“
Kohus ei nõustunud selle argumendiga. Koja arvates oli Hannoveri piirkond läbiviidud keskkonnamõju eelhindamise raames asjaomased asjaolud piisavalt kindlaks teinud, tuginedes kaasatud isiku esitatud arvukatele ekspertarvamustele ja asjaomaste ametiasutuste kaasamisele. Ta on saadud tulemusi arusaadavalt hinnanud, järeldades, et projekt ei põhjusta eeldatavasti olulisi kahjulikke keskkonnamõjusid ning seetõttu ei ole vaja läbi viia täiendavat keskkonnamõju hindamist. Esitatud veeökoloogilise uuringu, veeraamdirektiivi kohase eriaruande, liikide kaitse õigusaktidele tugineva eriaruande ning fauna-flora-elupaikade keskkonnamõju eelhindamise analüüs ei viidanud ühegi uuritud aspektiga sellele, et kavandataval projektil võiks olla märkimisväärne kahjulik keskkonnamõju. Oluline on ka asjaolu, et Leine asjaomases veekogulõigus ei paku vee-elustikule juba praegu läbipääsu, kuna kalad ei suuda ületada Friederikenplatzist allpool asuvat paisut. Lisaks on oodata, et jõelõik kuni paisuni jääb kaladele ka pärast rajatise valmimist suures osas ligipääsetavaks, kuna väljaspool käitamisaegu ei erine Leine jõe seisund praegusest ning käitamisaegadel on ette nähtud individuaalselt koostatud ja ekspertide poolt heaks kiidetud ökopass, mille tõhusust tuleb vastavalt väljastatud loale asjaomastele ametiasutustele dokumenteerida. Hageja vaidlustas edutult ka menetlusviisi valiku. Ilma keskkonnamõju hindamise kohustuseta oleks nimelt kostja otsustada, kas valida plaanikinnituse asemel plaaniloa. Selline plaaniloa menetlus ei oleks andnud hagejale loamenetluses laiemat osalemisõigust. See on aga absoluutse menetlusvea esiletoomise eeltingimus.
Luba ei riku ka hageja kalapüügiõigust. Tegemist on eraõigusliku küsimusega, mida kasutamiskonflikti korral tuleb vastandlike huvidega kaaluda, hinnata ja omavahel kooskõlla viia. Järeldus, et kalapüügiõigus peab kavandatava projekti ees tagaplaanile jääma, on selle põhimõtte kohaselt põhjendatud, sest puuduvad olulised asjaolud, mis viitaksid sellele, et projekt võiks avaldada kahjulikku mõju Leine jõe kalavarudele tervikuna või häirida kalapüüki väljaspool konkreetse projekti asukohta. Piirang, mille kohaselt tuleb Schlossstraße asukohta tulevikus jagada kaasatud isikuga, on kohtu arvates arvestades arvukaid teisi sobivaid kalapüügikohti ka vahetus läheduses eelkõige seetõttu vastuvõetav, et „Leinewelle“ projekti jaoks ei ole linna piires võimalik leida teist samaväärselt sobivat asukohta.
Lõpuks ei ole ka väidetav rikkumine Euroopa Liidu õiguse nõudest, mille kohaselt tuleb veekogusid majandada nii, et vältida nende ökoloogilise ja keemilise seisundi halvenemist ning säilitada või saavutada hea seisund, asjakohane. Hageja ei ole tunnustatud keskkonnaorganisatsioon, mistõttu ta saab ametiasutuse otsuse suhtes seda seisukohta – erinevalt keskkonnaorganisatsioonist ühishagi raames – esile tuua ainult juhul, kui väidetav halvenemine puudutab otseselt tema enda kaitstud õigusi. See ei ole aga käesoleval juhul nii, sest kalapüügiõigus ei ole selles kontekstis kaitstud õigushüve ega ole olemas otsest seost võimalike ökoloogiliste või keemiliste muutuste ja väidetavate mõjude vahel kalapüügile.
„4. koda on lubanud esitada kaebuse All-Saksi kõrgemasse halduskohtusse selle otsuse peale.”
(Avaldatud 13. jaanuaril 2021)