Pressiteade

Hannoveri ajalugu

Siit leiate pressiteateid Hannoveri ajaloo kohta.

Muutlikud ajad – Hannoveri ajalugu

Hannoverit mainitakse dokumentides esmakordselt 1150. aastal turulinnakuna „Hanovere“. Keskaja asula asub Leine jõe üleujutustest kaitstud kaldal, vahetult jõe ületuskoha ja kahe olulise, ristuva maantee läheduses. Nime „Hanovere“ tõlgendus „kõrge kaldajoon“ on aga vaieldav. 1241. aastal saab Hannover hertsog Ottolt, Welfide hertsog Heinrich Löweni pojapojalt, linnõigused. Samal aastal saavad kodanikud kaaskasutusõiguse Eilenriede metsadele, mis on tänapäeval 640 hektariga Euroopa suurim linnamets. 14. sajandil ehitatakse linnamüür 34 kaitsetorniga, millest mitmed on säilinud tänapäevani (nt Pferdeturm, Döhrener Turm, Lister Turm, Beginenturm). Ehitatakse ka linnaväravad (nt Steintor) ja mõned gooti kirikud (Marktkirche, Kreuzkirche). Hannover kogeb esimest majanduslikku tõusu, liitub Hansa Liiduga ja seal elab umbes 4000 elanikku.

Hannoveri kodanikud kalduvad reformatsiooniliikumisega ühinema – ja 1533. aasta juunis vannub turuplatsil kogunenud rahvahulk truudust Martin Lutherile. Linnavolikogu püüab sellele arengule vastu astuda, kuid kodanike tahe on tugevam, mistõttu volikogu põgeneb katoliiklikku Hildesheimi. Hannoverist saab protestantlik linn.

Kõrgajastu pealinnana, kurefuriitkonnana ja Welfide metropolina

1636. aastal, keset Kolmekümneaastast sõda, muudab hertsog Georg von Calenberg Hannoveri oma residentsiks, et vallutada Welfide nimel tagasi need valdused, mille ta oli kindralina vallutanud. Pärast Georg von Calenbergi valitsevad vürstiriiki järjest tema neli poega. Calenbergi vürstiriigiga liitumisega kaotab linn oma privileegid, kuid kogeb ainulaadset õitsengut: nii alustab Georgi kolmas poeg, hertsog Johann Friedrich von Braunschweig-Calenberg 1666. aastal Suure Aia ja Herrenhauseni lossi rajamist Welfide suveresidentsiks. Ta toob õukonda ühe 17.–18. sajandi tähtsaima filosoofi: Gottfried Wilhelm Leibniz (1646–1716) arendab siin oma tulevikku suunatud ideid. Õukonnanõunik ja raamatukoguhoidja tegutseb Hannoveris aastatel 1676–1714 mitmekülgse teadlasena.

Georgi neljas poeg Ernst August (1629–1698) tõusis 1692. aastal kureks ja muutis Hannoveri õukonna üheks Saksamaa kõige suurejoonelisemaks. Tema abikaasa, kurekantsel Sophie von der Pfalz, hoolitses vaimuka ja piduliku õukonnaelu eest, Suur Aed sai tema elutööks. Ta kujundab selle otsustavalt ümber hollandi barokkstiilis ja laiendab seda märkimisväärselt. Kuurvürsti tiitliga positsioneerib Hannover end poliitiliselt Saksamaal – residentslinnas külastavad kuulsad isikud kodumaalt ja välismaalt, nagu näiteks Georg Friedrich Händel, kes saab Ernst Augusti poja, kurvürst Georg Ludwigi all 1710. aastal õukonna kapellmeistriks. Kuurvürsti tiitel ja Sophie õigus Inglise troonile (Sophie ema oli Inglise printsess Elisabeth Stuart) avasid Hannoverile enneolematud võimalused mõjutada Euroopa ajalugu.

123 aastat personalunioni: Hannoveri kuninglik perekond (1714–1837)

Kuurvürstinna Sophie, troonipärija, sureb 1714. aastal, veidi hiljem ka Suurbritannia kuninganna Anne – seega läheb troonipärimus vastavalt troonipärimisaktile üle Sophie pojale, Hannoveri kuurvürstile Georg Ludwigile: 1714. aastal saab temast Suurbritannia kuningas Georg I, kes paneb nii aluse 123 aastat kestnud personalunioonile Hannoveri ja Suurbritannia Kuningriigi vahel. Georg I viib oma residentsi üle Londonisse ja valitseb sealt ka kuurvürstiriiki – õukonnast sõltuv Hannover ja Herrenhauseni aiad jäävad hooletusse ning vajuvad sügavasse unne. See on asjaolu, millele Herrenhausen võlgneb oma barokse terviklikkuse – sest teisi barokseid aedu kujundatakse ümber tolleaegsele inglise maastikustiilile. Hannoveri kurefalkide (või alates 1814. aastast ka kuninglik) dünastia valitses Suurbritanniat viis põlvkonda isikuliidu raames kuni 1837. aastani: Wilhelm IV vennatütar, Suurbritannia kuninganna Victoria ei saanud Hannoveri troonipärimisseaduse kohaselt Hannoveri kuningannaks. Seetõttu saab tema asemel tema onu, Cumberlandi hertsog, 66-aastaselt Ernst August I-na Hannoveri kuningaks ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogiks – see tähistab personalunioni lõppu.

Industrialiseerimine, majanduskasv ja Preisi provintsi pealinn

Hannover oli umbes 1825. aastal Saksamaa esimene linn, kus kasutusele võeti gaasilaternad. Kuningriigi juhtiva arhitekti ja linnaplaneerijana mõjutas Georg Ludwig Friedrich Laves (1788–1864) oluliselt Hannoveri linnaarengut (Ernst-August-Platz, peajaam, Georgsplatz, Königstraße, Waterlooplatz ja -säule, ooperiteater, Wangenhaimpalais, Laveshaus jm) – nii tekib alus tänapäevasele linnapildile koos selle tänavate telgedega. Esimese raudteeliini valmimisega 1843. aastal saab tööstuslik areng hoo sisse. Masinatehas Egestorff, hiljem Hanomag (Hannoversche Maschinenbau AG), toodab auruvedureid. 1866. aastal kukutatakse Welfenhaus ja Hannoverist saab seega Preisi provintsi pealinn. Hannover kasvab kiiresti, muutub suurlinnaks, 1873. aastal on seal juba 100 000 elanikku, veidi vähem kui 20 aastat hiljem juba kaks korda nii palju. Tekivad suured ettevõtted, nagu Continental-Cautchouc- und Gutta-Percha Compagnie (1871) või Bahlsen (1897). Mehaaniline kangakudumistehas areneb 1885. aastal 3000 töötajaga Euroopa suurimaks kangakudumistehaseks. 1924. aastal valmib Hanomagis Saksamaa esimene väikeauto, Hanomag 2/10 PS, mida nimetatakse „Kommissbrotiks”. Sajandivahetusel toimub arvukalt linna laienemisi, koolide vajadus kasvab. Asutamisaja jooksul tekivad Welfenschlossis Tehnikaülikool ja Veterinaarülikool.

Teine maailmasõda ja sõjajärgne aeg

Hitleri nimetamisega riigikantsleriks (30.1.1933) lõpeb Weimari vabariik. 1940. aasta mais toimuvad Hannoveris esimesed õhurünnakud, järgnevad pommitused hävitavad tootmishooned, elamud ja arhitektuurimälestised (nt Conti, Leinschloss, Marktkirche, ooperiteater, Herrenhauseni loss). Pärast 88 õhurünnakut on Hannover üle 50% ulatuses hävitatud, kesklinnas on kahjustatud isegi üle 90% hoonetest. Hannoverist saab Briti okupatsioonitsoon. Hannoveri sõjajärgset aega varjutavad tööjõupuudus ja sunnitöötajad, näljahädad ning laastav üleujutus (1946). Pommitatud Aegidienkirche on Teise maailmasõja mälestusmärk ning 2,5 miljonist kuupmeetrist rusudest ehitatakse 50. aastate alguses Niedersachsenstadioni (tänapäeval HDI-Arena) tribüünid. Uue raekoja saalis näitavad neli maketti linna arengut – muu hulgas ka II maailmasõja järgset hävitust 1945. aastal.

Majandusimede ajad

1946. aastal sai Hannoverist äsja moodustatud Alam-Saksi liidumaa pealinn. Majanduse elavdamiseks avati 1947. aastal Hannoveris esimene ekspordimess. Järgnevatel aastatel sai sellest Saksa majandusime sümbol. Külastajate vool oli tohutu ja osalejaid välismaalt tuli üha rohkem – loogilise tagajärjena võeti 1952. aastal kasutusele Hannover-Langenhageni lennujaam. Algas ainulaadne majanduslik laienemine, mille tulemusena tekkis Mittellandkanali äärde VW Stöckeni tehas, kus 50. aastate keskel hakati tootma VW Transporterit. Preussag AG (tänapäeval TUI) kolis oma peakorteri Alam-Saksi liidumaa pealinna ja kujunes aastakümneid hiljem maailma suurimaks turismikontserniks. 1954. aastal ületab Hannover 500 000 elaniku piiri. Linn ehitatakse ümber uue kontseptsiooni järgi, mis näeb ette mitmerealised tänavad, kiirteed ja ringristmikud. Kesklinnas kujuneb Steintor–Bahnhof–Kröpcke kolmnurk jaekaubanduse keskuseks – ja toimub metroo ehituse alustamine (1965). Samal aastal avatakse Hannoveri Meditsiiniülikool (MHH), kus asub tänapäeval Saksamaa suurim siirdamiskeskus. Aasta hiljem alustab linn hävitatud Suure Aia taastamistöödega. Hannoveri äärealadel tekivad suured elamurajoonid.

Hannover kui EXPO, messi-, ürituste ja kongresside toimumispaik

Hannoveri mess on järjekindlalt arenenud nii kontseptsiooni, pakkumise kui ka suuruse poolest; messikeskus – mis koosneb 26 hallist, neljast paviljonist ning hõlmab ligikaudu 466 100 m² hallipinda ja 58 000 m² välipinda – on maailma suurim. HANNOVER MESSE on rahvusvaheliselt juhtiv – see on liidumaa pealinna arvukate messivormide lipulaev. Deutsche Messe AG, Hannover, hoiab esikohta kõigi juhtivate messiettevõtete seas ja korraldab maailma juhtivaid messisid mitmesugustes valdkondades. Umbes 18 miljonit külastajat külastab 2000. aastal maailmanäitust Expo 2000 (moto „Inimene, loodus ja tehnika – sünnib uus maailm“), mille jaoks messikeskust intensiivselt ümber ehitatakse. Paralleelselt areneb linn üha enam populaarseks ürituste, konverentside ja kongresside toimumispaigaks, kus on atraktiivsed asukohad, nagu näiteks Convention Center, Expobahnhof, HCC, HDI-Arena või Herrenhauseni loss.

Allalaaditavad pressifotod:

Allalaadimine toimetuse tarbeks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)
Autoriõigus: HMTG

Allalaadimine toimetuse tarbeks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)
Autoriõigus: Hannoveri linn

Allalaadimine toimetuse tarbeks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)
Autoriõigus: HMTG/Lars Gerhardts

Allalaadimine toimetuse tarbeks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)
Autoriõigus: Hannoveri linn

Allalaadimine toimetuse tarbeks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)
Autoriõigus: Martin Kirchner/HMTG

Allalaadimine toimetuse tarbeks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)
Autoriõigus: Martin Kirchner/HMTG

Allalaadimine toimetuse tarbeks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)
Autoriõigus: Hannoveri linn

Allalaadimine toimetuse tarbeks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)

Autoriõigus: Hannoveri linn

Allalaadimine toimetuse tarbeks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)
Autoriõigus: Hannoveri linn

Allalaadimine toimetuse tarbeks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)
Autoriõigus: HMTG / Martin Kirchner