Pressiteade

Hannoveri ajaloo avastamine

Siit leiate ajakirjandusteadeteid Hannoveri ajaloo kohta.

Muutlikud ajad – Hannoveri ajalugu

Hannoverit mainitakse dokumentides esimest korda aastal 1150 turulinnakuna „Hanovere”. Keskaja asula asub Leine jõe üleujutustest kaitstud kaldal, vahetult jõe ületuskoha ja kahe olulise, ristuva maantee läheduses. Nime „Hanovere“ tõlgendus kui „kõrge kaldajoon“ on aga vaieldav. 1241. aastal sai Hannover hertsog Ottolt, Welfide hertsogi Heinrich Lõvi pojapojalt, linnõigused. Samal aastal saavad linnaelanikud kaaskasutusõiguse Eilenriede metsadele, mis on tänapäeval oma 640 hektariga Euroopa suurim linnamets. 14. sajandil ehitatakse linnamüür 34 kaitsetorniga, millest mitmed on säilinud tänapäevani (nt Pferdeturm, Döhrener Turm, Lister Turm, Beginenturm). Ehitatakse ka linnaväravad (nt Steintor) ja mõned gooti stiilis kirikud (Marktkirche, Kreuzkirche). Hannover kogeb esimest majanduslikku tõusu, liitub Hansa Liiduga ja seal elab umbes 4 000 elanikku.

Hannoveri kodanikud kalduvad reformatsiooniliikumisega ühinema – ja 1533. aasta juunis vannub turuplatsil kogunenud rahvahulk truudust Martin Lutherile. Linnavolikogu püüab sellele arengule vastu astuda, kuid kodanike tahe on tugevam, mistõttu volikogu põgeneb katoliiklikku Hildesheimi. Hannoverist saab evangeelne linn.

Kõrgajastu pealinnana, kurefuriitkonnana ja Welfide metropolina

30-aastase sõja keskel, 1636. aastal, muudab hertsog Georg von Calenberg Hannoveri oma residentsiks, et vallutada tagasi Welfide nimel need valdused, mille ta oli kindralina hõivanud. Pärast Georg von Calenbergi valitsevad vürstiriiki järjest tema neli poega. Calenbergi vürstiriigiga liitumisega kaotab linn oma privileegid, kuid kogeb samas ainulaadset õitsengut: nii alustab Georgi kolmas poeg, hertsog Johann Friedrich von Braunschweig-Calenberg 1666. aastal Suure Aia ja Herrenhauseni lossi rajamist Welfide suveresidentsiks. Ta toob õukonda ühe 17.–18. sajandi tähtsaima filosoofi: Gottfried Wilhelm Leibniz (1646–1716) arendab siin oma tulevikku suunatud ideid. Õukonnanõunik ja raamatukoguhoidja tegutseb Hannoveris aastatel 1676–1714 mitmekülgse teadlasena.

Georgi neljas poeg Ernst August (1629–1698) tõusis 1692. aastal kuurvürstiks ja muutis Hannoveri õukonna üheks Saksamaa kõige suurejoonelisemaks. Tema abikaasa, kuurvürstinna Sophie von der Pfalz, hoolitses vaimuka ja piduliku õukonnaelu eest, Suur Aed sai tema elutööks. Ta kujundab aia otsustavalt ümber hollandi barokkstiilis ning laiendab seda märkimisväärselt. Kuurvürsti tiitli abil kindlustab Hannover oma poliitilise positsiooni Saksamaal – residentslinnas külastavad kuulsad isikud nii kodumaalt kui ka välismaalt, näiteks Georg Friedrich Händel, kes saab 1710. aastal Ernst Augusti poja, kuurvürsti Georg Ludwigi juures õukonna kapellmeistriks. Kuurvürsti tiitel ja Sophie õigus Inglise troonile (Sophie ema oli Inglise printsess Elisabeth Stuart) avasid Hannoverile enneolematud võimalused mõjutada Euroopa ajalugu.

123 aastat isikuliitu: Hannoveri kuninglik perekond (1714–1837)

Kuurvürstinna Sophie, troonipärija, sureb 1714. aastal, veidi hiljem ka Suurbritannia kuninganna Anne – seega läheb troonipärimus vastavalt „Act of Settlementile“ üle Sophie pojale, Hannoveri kuurvürstile Georg Ludwigile: 1714. aastal saab temast Suurbritannia kuningas Georg I ning nii algab 123 aastat kestnud personalunioon Hannoveri ja Suurbritannia Kuningriigi vahel. Georg I viib oma residentsi üle Londonisse ja valitseb sealt ka kuurvürstiriiki – õukonnast sõltuv Hannover ja Herrenhauseni aiad jäävad hooletusse ning vajuvad sügavasse unne. Just sellele asjaolule võlgneb Herrenhausen oma barokse terviklikkuse – sest teisi barokseid aedu kujundati ümber tollal moes olnud inglise maastikustiilis. Hannoveri kurefaldimaja (või alates 1814. aastast ka kuningamaja) valitses Suurbritanniat viie põlvkonna vältel isikuliidu raames kuni 1837. aastani: Wilhelm IV vennatütar Victoria, Suurbritannia kuninganna, ei saanud Hannoveri troonipärimisseaduse kohaselt Hannoveri kuningannaks. Seetõttu sai tema asemel tema onu, Cumberlandi hertsog, 66-aastaselt Hannoveri kuningaks Ernst August I ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogiks – see tähistas isikliku liidu lõppu.

Industrialiseerimine, majanduskasv ja Preisi provintsi pealinn

Umbes 1825. aastal oli Hannover Saksamaa esimene linn, kus kasutusele võeti gaasilaternad. Kuningriigi juhtiva arhitekti ja linnaplaneerijana mõjutas Georg Ludwig Friedrich Laves (1788–1864) oluliselt Hannoveri linnaarengut (Ernst-August-Platz, peajaam, Georgsplatz, Königstraße, Waterlooplatz ja -säule, ooperiteater, Wangenhaimpalais, Laveshaus jm) – nii luuakse alus tänapäevasele linnapildile koos selle tänavate telgedega. Esimese raudteeliini valmimisega 1843. aastal saab tööstuslik areng hoo sisse. Masinatehas Egestorff, hiljem Hanomag (Hannoversche Maschinenbau AG), toodab auruvedureid. 1866. aastal kukutatakse Welfenhaus ja Hannoverist saab seega Preisi provintsi pealinn. Hannover kasvab kiiresti, muutub suurlinnaks, 1873. aastal on seal juba 100 000 elanikku, veidi vähem kui 20 aastat hiljem juba kaks korda nii palju. Tekivad suured ettevõtted, nagu Continental-Cautchouc- und Gutta-Percha Compagnie (1871) või Bahlsen (1897). Mehhaaniline kangakudumistehas areneb 1885. aastal 3 000 töötajaga Euroopa suurimaks kangakudumistehaseks. 1924. aastal valmib Hanomagis Saksamaa esimene väikeauto, Hanomag 2/10 PS, mida nimetati „Kommissbrotiks“. Sajandivahetuse ajal toimub arvukalt linna laiendamisi, koolide vajadus kasvab. Asutamisaja jooksul rajatakse Welfenschlossis Tehnikaülikool ja Veterinaariaülikool.

Teine maailmasõda ja sõjajärgne aeg

Hitleri nimetamisega riigikantsleriks (30.1.1933) lõpeb Weimari vabariik. 1940. aasta mais toimuvad Hannoveris esimesed õhurünnakud, järgnevad pommitused hävitavad tootmishooneid, elumaju ja arhitektuurimälestisi (nt Conti, Leinschloss, Marktkirche, ooperiteater, Herrenhauseni loss). Pärast 88 õhurünnakut on Hannover üle 50 % ulatuses hävitatud, kesklinnas on kahjustatud isegi üle 90 % hoonetest. Hannoverist saab Briti okupatsioonitsoon. Hannoveri sõjajärgset aega varjutavad tööjõupuudus ja sunnitöötajad, näljahädad ning laastav üleujutus (1946). Pommitatud Aegidienkirche on Teise maailmasõja mälestusmärk ning 2,5 miljonist kuupmeetrist rusudest ehitatakse 50. aastate alguses Niedersachsenstadioni (tänapäeval HDI-Arena) tribüünid. Uue raekoja saalis näitavad neli maketti linna arengut – muu hulgas ka Teise maailmasõja järgset hävitust 1945. aastal.

Majandusimede ajad

1946. aastal sai Hannover äsja moodustatud Alam-Saksi liidumaa pealinnaks. Majanduse elavdamiseks avati 1947. aastal Hannoveris esimene ekspordimess. Järgnevatel aastatel sai sellest Saksa majandusime sümbol. Külastajate arv oli tohutu ja osalejaid välismaalt tuli üha rohkem – loogilise tagajärjena võeti 1952. aastal kasutusele Hannover-Langenhageni lennujaam. Algas ainulaadne majanduslik laienemine: nii tekkis Mittellandkanali ääres VW Stöckeni tehas, kus 50. aastate keskel hakati tootma VW-Transporterit. Preussag AG (tänapäeval TUI) kolis oma peakorteri Alam-Saksi liidumaa pealinna ja kujunes aastakümneid hiljem maailma suurimaks turismikontserniks. 1954. aastal ületab Hannover 500 000 elaniku piiri. Linn ehitatakse ümber uue kontseptsiooni järgi, mis näeb ette mitmerealised tänavad, kiirteed ja ringristmikud, et see oleks autokeskne. Kesklinnas kujuneb Steintori, raudteejaama ja Kröpcke vaheline kolmnurk jaekaubanduse keskuseks – ning toimub metroo ehituse alustamine (1965). Samal aastal avatakse Hannoveri meditsiinikõrgkool (MHH), kus asub tänapäeval Saksamaa suurim siirdamiskeskus. Aasta hiljem alustab linn hävitatud Suure Aia taastamistöödega. Hannoveri äärealadel tekivad suured elamurajoonid.

Hannover kui EXPO-, messi-, ürituste ja kongresside toimumispaik

Hannoveri mess on järjekindlalt arenenud nii kontseptsiooni, pakkumise kui ka suuruse poolest; messikeskus – mis koosneb 26 hallist, neljast paviljonist ning hõlmab ligikaudu 466 100 m² hallipinda ja 58 000 m² välispinda – on maailma suurim. HANNOVER MESSE on rahvusvaheliselt juhtiv – see on liidumaa pealinna arvukate messivormide lipulaev. Hannoveris asuv Deutsche Messe AG hoiab esikohta kõigi juhtivate messiettevõtete seas ja korraldab maailma juhtivaid messisündmusi mitmesugustes valdkondades. Umbes 18 miljonit külastajat külastab 2000. aastal maailmanäitust Expo 2000 (moto „Inimene, loodus ja tehnika – sünnib uus maailm“), mille jaoks messikeskust põhjalikult ümber ehitatakse. Samal ajal areneb linn üha enam populaarseks ürituste, koosolekute ja kongresside toimumispaigaks, pakkudes atraktiivseid asukohti, nagu näiteks Convention Center, Expobahnhof, HCC, HDI-Arena või Herrenhauseni loss.

Allalaaditavad pressifotod:

Allalaadimine toimetuse tarbeks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)
Autoriõigus: HMTG

Allalaadimine toimetuslikuks kasutamiseks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)
Autoriõigus: Hannoveri liidumaa pealinn

Allalaadimine toimetuse tarbeks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)
Autoriõigus: HMTG/Lars Gerhardts

Allalaadimine toimetuslikuks kasutamiseks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)
Autoriõigus: Hannoveri linn

Allalaadimine toimetuslikuks kasutamiseks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)
Autoriõigus: Martin Kirchner/HMTG

Allalaadimine toimetuslikuks kasutamiseks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)
Autoriõigus: Martin Kirchner/HMTG

Allalaadimine toimetuslikuks kasutamiseks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)
Autoriõigus: Hannoveri liidumaa pealinn

Allalaadimine toimetuslikuks kasutamiseks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)

Autoriõigus: Hannoveri liidumaa pealinn

Allalaadimine toimetuslikuks kasutamiseks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)
Autoriõigus: Hannoveri linn

Allalaadimine toimetuse tarbeks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)
Autoriõigus: HMTG / Martin Kirchner

Allalaadimine toimetuslikuks kasutamiseks: pilt trükikõlblikus resolutsioonis (300 dpi)
Autoriõigus: HMTG / Martin Kirchner