Steinhuder Meerist pärit värskelt suitsutatud angerjas on piirkondlik delikatess, mis on läbinud üllatavalt pika teekonna peaaegu poole maailma ümber. Angerjad näivad eelistavat jahedat ja magusat vett, sest pärast sündi subtroopilistes vetes Florida ja Bermuda saarte vahel rändavad noored angerjad tuhandeid kilomeetreid üle Atlandi ookeani ja Weseri jõe otse Steinhuder Meeri. Loode-Saksamaa suurimas järves, Hannoveri lääneväravate ees, püütakse täiskasvanud madalikud traditsiooniliselt igal kevadel ja sügisel veest käsitsi valmistatud püünistega, töödeldakse kohalikes suitsutuskodades pärandatud perekonnaretseptide järgi ning pakutakse värskelt suitsutatud kujul maitsvaks piknikuks järve ääres.
Angerjasuitsuladu
Suitsune ja kuumalt serveeritud
Steinhuderi kalurid suitsutavad oma angerjat nagu vanaisa aegadel avatud pöögipuu tulel nn „Altona ahjus”. Just traditsiooniline suitsutamisviis selles sageli peaaegu 100 aastat vanas, müüritud ja raudustega suletud ahjus annab sellele saledale kalale kuldpruuni värvi ja võrratult peene maitse ning teeb Steinhuderi suitsuangerjast piirkondliku eriroa ja kogu maailmas väga ihaldatud delikatessi. Kuid asjal on üks konks: Steinhuderi angerjad kudevad ainult Sargasso meres Mehhiko lahes, ja järglaste jaoks on pikk tagasitee läbi jõe sirgenduste ja paisude muutunud üha raskemaks. Seetõttu lastakse igal aastal Steinhuderi järve lisaks noori klaasangerjaid. Enne kui värskelt püünistega püütud, vähemalt ühe naela kaaluvad angerjad lõpuks kuni neljaks tunniks 60–80 °Celsiuse kraadi kuuma auru sisse pannakse, roogitakse, pestakse ja maitsestatakse need. Igal kaluril on selleks muidugi põlvest põlve hoolikalt hoitud perekonna retsept ja oma suitsutamismeetod. Kes soovib seda vana kalapüügikunsti kord lähedalt kõigi meeltega kogeda, peaks oma järgmisel Steinhuder Meeri reisil kindlasti kavandama ka suitsutamiskoda ekskursiooni.
Maitsvad suupisted
Angerjaisu tekitavad ka Steinhuder Meeri ääres asuvate pikaajaliste angerjasuitsutuste talupoodid (kus lisaks värskelt suitsutatud angerjale ja muudele söögikaladele pakutakse müügiks ka angerjat mitmesugustes valmistusviisides) ning arvukad kalakioskid ja maalähedased restoranid vee ääres ja selle ümbruses. Traditsiooniliselt süüakse angerjat muide korralikult sõrmedega – hallleiva viilu peal, kõrvale vaadist valatud pilsner ja pärast seda naps.